Tasud teenitud, võrdlusalus saavutamata

Lähteolukord

Hüpoteetiline õppejuhtum. NOVA ja USDX on väljamõeldud tokenid; USDX-i väärtuseks eeldatakse täpselt $1 üksnes matemaatika eristamiseks. See ei ole protokollisoovitus ega likviidsuse pakkuja tootlusprognoos. Imani lisab ühe NOVA väärtusega $1,000 ja 1,000 USDX-i lihtsustatud täisvahemikuga konstantse korrutise kogumisse. Ta näeb tasutulu kogunemist ja eeldab, et see tähendab likviidsuse pakkumise üleolekut kahe tokeni passiivsest omamisest.

Määra õige alternatiivstsenaarium

Algpositsiooni väärtus on $2,000. Jättes tasud esialgu kõrvale, tähistagu x NOVA-t ja y USDX-i. Invariant on x × y = 1,000. Selles õppemudelis on kogumi piirhind y ÷ x. Kui välisturud hindavad NOVA ümber, viivad arbitraažitehingud kogumi selle hinna suunas ning muudavad likviidsuspositsioonile kuuluvaid varasid. Imani ei hoia püsivalt üht NOVA-t.

Võrdlusportfell hoiab lihtsalt üht NOVA-t ja 1,000 USDX-i väljaspool kogumit. Sellele mõjub sama väline NOVA hinnaliikumine, kuid kogumi mehhanism ei tasakaalusta seda ümber. Likviidsuspositsiooni võrdlemine ainult selle algse $2,000 väärtusega vastaks küsimusele, kas see teenis või kaotas dollareid. Võrdlemine muutmata tokeniosalustega vastab teisele küsimusele: kas likviidsusteenus parandas tulemust võrreldes samade algvarade hoidmisega.

Kui volatiilse tokeni hind kahekordistub

Oleta, et NOVA tõuseb $2,000-ni. Lahenda koos y ÷ x = 2,000 ja x × y = 1,000. Tulemuseks on x = √0.5 ehk ligikaudu 0.707107 NOVA ning y = √2,000,000 ehk ligikaudu 1,414.214 USDX. Kogumipositsiooni väärtus on seega enne tasusid umbes 0.707107 × $2,000 + $1,414.214 = $2,828.43.

Hoidmisportfelli väärtus on nüüd $3,000: üks NOVA hinnaga $2,000 ning 1,000 USDX. Likviidsuspositsioon jääb sellest $171.57 maha ehk on hoidmisvõrdlusest ligikaudu 5.72% madalam. Ometi ületab see algväärtust $828.43 võrra. Mõlemad väited on tõesed. Mõiste ajutine kahjum kirjeldab suhtelise väärtuse mõju, mitte väidet, et positsioon peab näitama negatiivset dollaritootlust. Hinna tagasipöördumine võib vahet muuta, kuid ei tagasipööre ega täielik majanduslik taastumine ole garanteeritud.

Lisa tasud täitmiskulusid varjamata

Oletame, et Imani saab selle hüpoteetilise perioodi jooksul $90 eraldi arvestatud tasuväärtust. Kui lihtsustatud võrdluses käsitleda neid tasusid invariantvalemist väljaspool oleva rahana, saadakse enne väljumiskulusid $2,918.43. Seejärel maksab ta kokku $25 võrgutehingutasusid ja kannab $15 täiendavaid teisendamise täitmiskulusid. Netoväärtuseks jääb $2,878.43. See on endiselt $121.57 allpool $3,000 suurust bruto-hoidmisvõrdlust.

Õiglaseks samadel alustel võrdluseks eelda, et ka hoitava portfelli rahaks tegemine maksaks $10. Selle netoväärtus on siis $2,990 ning likviidsuse pakkumise tee jääb sellest $111.57 maha. Tegelike kogumite tasuarvestus võib muuta reserve või hõlmata eraldi tasunõudeid; see näide eraldab tasud teadlikult, et mitte esineda täpse protokolliaruandena. Maksud, tasutokenite hinnad ja reinvesteerimine on välja jäetud. Need väljajätmised tuleb esitada eeldustes, mitte peita muljetavaldava aastaseks teisendatud tootluse sisse.

Langus ei anna peegelpildis kasumit

Kui NOVA langeb hoopis poole võrra hinnale $500, muutub tasudeta kogumi positsioon kujule √2 NOVA ja √500,000 USDX: ligikaudu 1.414214 NOVA ja 707.107 USDX. Selle väärtus on $1,414.21. Hoidmisportfell on väärt $1,500. Suhteline puudujääk on taas umbes 5.72%, kuid kogumil on nüüd ka $585.79 absoluutne kahjum võrreldes $2,000 algväärtusega. Langeva tokeni suurema ühikute arvu hoidmine ei tõenda iseenesest soodsat tulemust.

Näide eeldab, et USDX püsib $1 juures ja mõlemad tokenid jäävad ülekantavaks. Kui väidetavalt stabiilne vara kaotab hinnaseotuse või lepingut rünnatakse edukalt, ei saa majanduslikku tulemust kirjeldada ainult selle korraliku kahe hinna valemiga. Samuti lisab kontsentreeritud likviidsus vahemikupiirid ja teistsuguse varade koosseisu muutumise tee. Täisvahemiku valemit ei tohiks kopeerida kitsa vahemiku positsioonile, nagu oleksid positsioonid samaväärsed.

Mida otsus tegelikult nõuab

Imani vajab põhjust uskuda, et likviidsuse pakkumise ebakindel netotasu on vastuvõetav võrreldes varade koosseisu riski, tehingukulude ja tegevusriskiga. Tasumäär ei ole lubatud tegelik tootlus: kauplemismaht, tema osa aktiivsest likviidsusest, konkureerivad pakkujad ja tokenite väärtused võivad muutuda. Ümberjaotamine või vahemike liigutamine tekitab lisatehinguid ja võib fikseerida riskipositsiooni ebasoodsate hindadega.

Üks alternatiiv on hoida kaht algset tokenit likviidsust pakkumata. Teine on mitte hoida kumbagi, mis eemaldab väljamõeldud NOVA riskipositsiooni, mitte ei muuda üksnes selle pakendit. Väiksem katsepositsioon võiks piirata riskis olevat dollarite hulka, kuid ei eemaldaks lepinguriski. Distsiplineeritud ülevaade registreerib hoidmisvõrdluse, kõik rahavood ja ühtse väärtustamisaja. Ilma nendeta võivad atraktiivsed tasulaekumised varjata suuremat alternatiivkulu või otsest kapitalikahjumit.

Katseta suuremat hinnasuhte muutust

Eraldi tasudeta stsenaariumis tõuseb NOVA 1 000 USD-lt 4 000 USD-le. Sama invariant annab 0,5 NOVA-t ja 2 000 USDX-i: likviidsuskogumi positsiooni väärtus on 4 000 USD. Algsete tokenite hoidmine annaks 5 000 USD. Suhteline mahajäämus jõuab 20%-ni, kuigi positsiooni dollariväärtus kahekordistus.

0.5 × 4 000 + 2 000 = 4 000 USD; 4 000 / 5 000 − 1 = −20%

Varasemate väljumiskuludega, kogumile 40 USD ja hoidmisele 10 USD, on 4 990 USD netovõrdluse saavutamiseks vaja 1 030 USD eraldi kajastatud tasutulu. See on stsenaariumi arvestuslik lävend, mitte tootluse prognoos. Sama lõpphinnaga rajad võivad anda erineva kauplemismahu, tasutulu ja tehingukulud; lõpphinna valem üksi ei määra netotulemust.

Kus arutluskäik läheb valesti